Ajalooliselt tegeles sadulsepp hobustele nahast sadulate, rakmete ning hobuvankri istmete valmistamisega.
Vanas läänes oli kauboi sadul hädavajalik. Sadul oli tema eluviis ja elatise teenimiseks nii ülioluline, et sellest tekkis fraas „ ta on müünud oma sadula“ . See sai tähenduseks, et mees oli lõpetanud oma tee kauboina.
"„ Ta on müünud oma sadula“, see sai tähenduseks, et mees oli lõpetanud oma tee kauboina."
Kvaliteetselt valmistatud sadul pidi teenima selle omanikku kolmkümmend või rohkem aastat. Hea sadul koos ratsanikuga pidi saama päevas läbida üle 100 km nii, et tema hobune oli ikka tervise juures. Vilets kauboi, kehva sadulaga, väsitas hobuse juba tunniga.
"Vilets kauboi, kehva sadulaga, väsitab hobuse juba tunniga."
Aja kulgedes muutus üha olulisemaks ka hobuvankrite istmed. Puuistmetel pikki vahemaid läbida, oli küllatki ebamugav kuna vankri vedrustus ei töötanud hästi ja teed olid väga auklikud. Väga oluline mugavuse suurendamise võimalus oli polsterdamine. Rikkamad inimesed said seda endale ka lubada.
Kuna vankrid olid alguses enamasti lahtised, oli istmed valmistatud teatud tüüpi lehmanahast mis õlidega töötlemisel muutus vett hülgavaks nagu ka hobusesadulad. Nahkkatte ja aluspadjaga olid pingid tunduvalt pehmemad võrreldes paljaste puupinkidega.
"Nahkkatte ja aluspadjaga olid pingid tunduvalt pehmemad võrreldes paljaste puupinkidega."
Sajandeid kasutati vankriistmete polsterdamiseks nahka, see tõttu on ka autoistmete polsterdamine nahaga loomulik üleminek tänapäeva .
Sadulad ja hobuvankri istmed olid kõik käsitsi valmistatud ja sadulseppade poolt kokku pandud. Ei olnud masstoodangut, kõik sadulad ja istmed olid omanäolised ja unikaalsed. Oma maine ehitasid nad üles just nimelt tuginedes sadulseppade tehtud kvaliteetsest tööst.
"Autoistmete polsterdamine nahaga loomulik üleminek tänapäeva ."
Sadulsepp24 jätkab uhkusega samu vanu traditsioone, küll teenused on muutunud tänapäevasemaks, kuid läbivaks jooneks on siiski jäänud kvaliteet ja käsitöö nahatamisel.
